Põhja-Korea opsüsteem tungib inimeste eraellu

Põhja-Korea on oma opsüsteemi arendanud juba kümmekond aastat. Viimane versioon anti välja 2013. aastal ning siis põhines see Linux Fedoral. Uus versioon sarnaneb aga rohkem Apple’i OSXile, arvatavasti seetõttu, et riigijuht Kim Jong Uni on korduvalt pildistatud õunaarvutite läheduses ning tema sümpaatia Apple’i toodete vastu on teada.

Siiski, Põhja-Korea opsüsteemi uurinud saksa teadlased Florian Grunow ja Niklaus Schiess nendivad, et kogu selle „laenatud“ kesta all peidab end tegelikult iseseisev süsteem. Näiteks on välja arendatud oma failide krüpteerimise süsteem. See tähendab, et Põhja-Korea arvutispetsialistid omavad täielikku kontrolli koodide üle.

Grunow nendib, et Põhja-Korea eesmärk on siinkohal tõenäoliselt see, et teised luureagentuurid seda infot kasutada ei saaks.

Grunow ning Schiess märkisid, et kuigi nad on Red Star OSi põhjalikult uurinud, puudub neil igasugune teadmine selle kohta, kui levinud uus süsteem Põhja-Koreas on. Teadupärast on personaalarvutite osakaal riigis üha kasvamas ning enamik arvuteid töötab Windows XP operatsioonisüsteemi pealt.

Teadlased toovad Red Star OSi puhul välja veel teisegi aspekti. Nimelt on kasutajal pea võimatu seda muuta või kohandada. Juhul, kui kasutaja midagi sellist peaks üritama, annab arvuti veateate või taaskäivitub.

See omakorda tähendab, et Lääne filmide ja muusika levik Põhja-Koreas võib saada tõsise tagasilöögi. Kuna riigis antakse infot edasi inimeselt inimesele, kasutades mälupulkasid või SD-kaarte, on võimudel üsna keeruline kontrollida, kes mida vaadanud-kuulanud on. Red Star on aga programmeeritud selliselt, et iga mälupulga või muu andmekandja peal olev fail saab endale külge vesimärgi, mis võimaldab võimudel koheselt teada saada, kelle käes keelatud infot sisaldavad andmekandjad olnud on. Veelgi enam, kasutaja ei pea faile isegi avama, et sellele vesimärk külge jääks.

Grunow ning Schiess laususid, et tegemist on väga tõsise privaatsuse rikkumisega.

Põhja-Korea pole ainus riik, kes on üritanud oma opsüsteemi luua. Oma süsteemi on arendanud näiteks Kuuba (National Nova), sama on püüdnud teha ka Hiina ja Venemaa.